Diabeet
Diabeet on krooniline haigus, mida iseloomustab ja tuvastatakse hüperglükeemia olemasolul.
Diabeet tekib kui kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini või kui organism ei suuda toodetavat insuliini tõhusalt kasutada. Selle tulemusena suureneb glükoosi kontsentratsioon veres (hüperglükeemia).
Üldist diabeedist
Diabeeti on kahte tüüpi:
I tüüpi diabeet on autoimmuunne seisund, mis on tingitud Langerhansi beta-rakkude hävitamisest kõhunäärmes, põhjustades insuliini tootmise puudumist. Seda vormi nimetati varem kui “insuliinisõltuv diabeet”(IDDM – insulin-dependent diabetes mellitus) või “juveniilne diabeet”.
I tüübi diabeet võib tekkida ka täiskasvanuna – LADA (Latent Autoimmune Diabetes in Adults), mis on täiskasvanueas algav, aeglase kuluga I tüübi diabeedi alavorm.
II tüüpi diabeet on elu jooksul välja arenenud ja seda nimetati varem kui insuliinsõltumatu suhkurtõbi (NIDDM – non-insulin-dependent diabetes mellitus). Põhjused II tüübi diabeedi tekkeks on erinevad:
Aga esineb ka:
Rasedusdiabeet (Gestational Diabetes Mellitus, GDM) on suhkrutõbi, mis tuvastatakse raseduse ajal.
Püsivalt kõrge veresuhkru tase võib põhjustada pöördumatuid tüsistusi, mis põhjustavad südame-veresoonkonna haigusi, neerupuudulikkust, alajäsemete amputatsioone, nägemisvaegust, hammaste tervist. Lisaks on diabeetikutel suurem risk nakkuste tekkeks.
Diabeeti põeb maailmas ligikaudu 463 miljonit täiskasvanut.
Aastaks 2045 tõuseb see tõenäoliselt umbes 700 miljonini (IDF DIABETES ATLAS – 9th edition 2019: https://www.diabetesatlas.org/).
Eestis on ligikaudu 7000 I tüübi diabeeti põdevat inimest. Ning teadaolevalt ligikaudu 60-65000 II tüübi diabeeti põdevat inimest. Arvatakse, et umbes sama palju inimesi põeb II astme diabeeti enese teadmata või on niiöelda eeldiabeedi rühma kuuluvad.
½ diabeediga inimestest on diagnoosimata.
Eeldiabeet on pikemat või lühemat aega diabeedile eelnev seisund, mis sõltub elustiilist ja toitumisharjumustest. Eeldiabeedi puhul…
ületab paastuveresuhkru tase stabiilselt tervisliku normi ning vaatamata sellele, et organism suudab kõrgenenud veresuhkru tasemega tulla toime suhteliselt kaua, väheneb insuliini tootvate rakkude aktiivsus selle käigus poole võrra. Kuna eeldiabeedil puuduvad konkreetsed tunnused, on seda raske õigel ajal diagnoosida.
Kuidas diabeeti diagnoositakse ja ravi jälgitakse?
Diabeeti diagnoositakse veresuhkru mõõtmisega erinevate analüütiliste testidega: peamiselt paastu-veresuhkru mõõtmisega (FPG, Fasting Plasma Glucose) ja suhkrukoormustestiga (OGTT, Oral Glucose Tolerance Test) või
HbA1c ehk glükeeritud hemoglobiini taseme jälgimisel saame hinnata pikaajalist veresuhkru taset ning riski komplikatsioonide tekkeks. Ühtlasi ei pea patsient enne proovi võtmist paastuma ning proovil on parem preanalüütiline stabiilsus.
HbA1c taseme jälgimine ka eeldiabeedi vältel aitaks patsienti teadvustada ja suunata tervislikumatele eluviisidele ning hilisemate terviseprobleemide vältimisele.
Sebia kapillaarelektroforees on järgmise põlvkonna eraldusmeetod, mis võimaldab HbA1c fraktsiooni selgelt ja täpselt eraldada, visualiseerida ja hinnata näidates muuhulgas ära ka võimalikud segavad faktorid (HbF, hemoglobiini variandid, talasseemia esinemise võimaluse).
Lisaks on Sebia kapillaarelektroforeesi kolmanda põlvkonna instrumendid väikseima veaga metoodika ning IFCC võrdlusmõõtmiste ja toimivuse sertifikaadi kuld-tase.
Seadmed:
- MINICAP FLEX-PIERCING
- CAPILLARYS 3 OCTA
- CAPILLARYS 3 TERA
Uus:
Viited: